Avame 7. mail 2025
Kammkarbid
Miks me alustame kammkarbiga? Põhjuseks oli soov pakkuda midagi erilist ning kõrgetasemelist, mis erineks kohalikust toorainest. Eesti tipprestoranidesse jõudis ta alles 90-ndate lõpus ja 2000 aastate alguses. Kammkarp on visuaalselt efektne ja kergesti kombineeritav – just nagu ta on ka selles roas maasikate ja parmesaniga
Leivakäik
Eesti leivakultuuri süda kohtub kevadise küllusega - rukkileiva sügav maitse, pehme karask ja krõbedik loovad kolmikmängu, mida täiendab rikkalik searasvamääre, justkui kummardus vanadele talupojapidudele. Luksuslik tõlgendus meie toidupärandist, kus lihtsus ja pidulikkus kõnnivad käsikäes.
Siig
Peene puudutusega austusavaldus Eesti rannikule – siig, mida on hinnatud pidulaual juba sajandeid, saab uue elu kevadises kooskõlas. Värsket hapukust toob jänesekapsas, sügavust lisab merevetikas ning elegantsi käsitöö gin Siia hõrk valge liha on nii puhas, et vanarahvas nimetas teda : “Kala, mis maitseb nagu vesi ja või”
Vutt on kunagise mõisaköögi uhkus
Vutiliha oli eriti hinnas 1930ndatel restoranides, kus pakuti teda praena ning 1980ndate lõpus oli väga popp vutisalat. Meil on ta serveeritud õrnalt karamelliseeritud sibulaga mille magusus tasakaalustab konsomee puhtaid maitseid.
Pearoaks oleme valinud talleliha
Enne Teist maailmasõda oli talleliha Eestis üsna hinnatud, pärast sõda aga see unustati. Koos uue gastronoomia tõusuga on tallefilee taas elegantse ja kohaliku luksuse sümboliks. Eesti vanarahvas pidas talleliha “pühapäevatoiduks”, mida serveeriti kevadel ja suurtel pühadel. 18. Sajandil jõudis Eestisse kartul, nuikapsas oli Eestis väga levinud 19-20 sajandil, spinat seevastu on tuntud juba keskaajast. Tuntuim eesti kokaraamat 1930ndatest “kartulivõid” segada spinatiga, et anda “kevade rohelust ja tervist” Seda kõike täiustab punase veini kaste – klassikaline prantsuse köögi element, mis tekkis koos fine diningu esimese lainega ja on tänaseni jäänud üheks peene roa tunnuseks.
Magusaks: sabayone kreem
on Itaalia päritolu munakreem, sobib ideaalselt kodumaise marjaga kombineerimiseks nagu kuslapuu. Sinine kuslapuu jõudis Eestisse 2000ndatel aastatel. Valisime selle marja kuulsa Mitšurini järgi, kelle nimeline kolhoos oli meil siinsamas Valtu külas. Ta ei aretanud küll konkreetselt seda sorti, aga pani aluse külma kindlatele viljakultuuridele mille pärandisse kuulub sinine kuslapuu. Rabarber oli 20 sajandi alguse restoranimagustoidu superstaar, eriti kevadmenüüs kuna ta oli esimene saadaolev “puuvili” hooaja alguses. Koos jäätise ja krõpsuga moodustab “Kevadöine kiusatus” mõnusa maitseplahvatuse meie värskendavale menüüle.
Oleme viimased kaks aastat pühendunult keetnud, küpsetanud, maitsnud ja lõputult katsetanud, et jõuda siia üheks õhtuks ja loodame, et suudame siiski iga ampsuga tuua naeratuse näole ja saate osa meie loost. Head isu ning aitäh, et olete osa meie algusest!